Tere päevast!!!

Ära lase mul koju minna!!! Laske neil pöörduda kohtusse või viia läbi ümberstruktureerimine.

Allpool on artiklid, mis reguleerivad teie tegevust
kas tasub neid koju lasta või mitte.

Pöörake tähelepanu politseiseaduse artikli 15 lõikele 2, nimelt

millal politseinik sisse pääseb.

Printige kõik need artiklid välja ja millal need pangast ja/või saabuvad

piirkonnapolitseinik, siis andke neile need väljatrükid - las õpivad ja ärge koju lubage.

Lugupidamisega Andrey Ch.

Venemaa põhiseaduse artikkel 25

Kodu on puutumatu. Kellelgi ei ole õigust siseneda majja seal elavate isikute tahte vastaselt, välja arvatud föderaalseadusega ettenähtud juhtudel või kohtuotsuse alusel.

Artikkel 3.
Kodu puutumatus ja Vene Föderatsiooni eluasemekoodeksist selle meelevaldse äravõtmise lubamatus

1. Kodu on puutumatu.
2. Kellelgi pole õigust ilma koju siseneda

seal seaduslikult elavate kodanike nõusolek, välja arvatud käesolevas seadustikus sätestatud eesmärkidel ja teistes föderaalseadustes sätestatud juhtudel ja korras või kohtuotsuse alusel.

3. Kodusse sisenemine ilma seal seaduslikult elavate kodanike nõusolekuta on lubatud juhtudel ja in
föderaalseadusega ettenähtud viisil ainult kodanike elude ja (või) vara päästmiseks, nende isikliku või avaliku turvalisuse tagamiseks hädaolukordades, loodusõnnetustes,
katastroofide, rahutuste või muude hädaolukordade korral, samuti nende isikute kinnipidamise eesmärgil, keda kahtlustatakse toimepanemises.
kuritegusid, toimepandud kuritegude tõkestamist või toimepandud kuriteo või õnnetuse toimumise asjaolude väljaselgitamist.

Artikkel 139.
Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi kodu puutumatuse rikkumine

1. Ebaseadusliku eluruumi sisenemise eest, mis on toime pandud seal elava isiku tahte vastaselt, – karistatakse rahatrahviga kuni nelikümmend tuhat rubla või süüdimõistetu töötasu või muu sissetuleku ulatuses ajavahemiku jooksul. kuni kolm kuud või sundtööga tähtajaga kuni kolmsada

kuuskümmend tundi või parandustööd kuni üheks aastaks või arest kuni kolm kuud.

2. Sama tegu, mis on toime pandud vägivalda kasutades või selle kasutamisega ähvardades, -

karistatakse rahatrahviga kuni kahesaja

tuhat rubla või süüdimõistetu töötasu või muude sissetulekute ulatuses kuni kaheksateist kuu jooksul või parandustööga kuni kaheaastase tähtajaga või sunnitööga kuni kaheaastase tähtajaga, või sama tähtajaga vangistusega.

3. Käesoleva artikli esimeses või teises osas sätestatud tegude eest, mille on toime pannud oma ametiseisundit kasutav isik, – karistatakse rahatrahviga saja tuhande kuni kolmsada tuhande rubla ulatuses või palga või muu tulu ulatuses. süüdimõistetu üheks kuni kaheks aastaks või tegevusõiguse äravõtmine

teatud ametikohtadel või teatud tegevuses kahe kuni viie aasta jooksul või sunnitööl kuni kolmeks aastaks või
arest kuni neli kuud või vangistus kuni kolm aastat.

Märge. Eluase tähendab selles artiklis, nagu ka käesoleva seadustiku teistes artiklites, individuaalset elamut koos selle elu- ja mitteeluruumidega, eluruumidega

olenemata omandivormist elamufondi hulka arvatud ja alaliseks või ajutiseks elamiseks sobivad, samuti muud elamufondi koosseisu mittekuuluvad, kuid ajutiseks elamiseks mõeldud ruumid või ehitised.

Artikkel 15.

Sisenemine (sisenemine) elu- ja muudesse ruumidesse, kruntidesse ja territooriumidele (politseiseadus)

1. Politsei kaitseb igaühe õigust oma kodu puutumatusele.

2.
Politseinikel ei ole õigust elanike tahte vastaselt siseneda eluruumidesse
kodanikud nendes, välja arvatud föderaalriigi kehtestatud juhtudel ja korras
põhiseaduslikud seadused, käesolev föderaalseadus ja muud föderaalseadused
seadused.

3. Politseiametnike tungimine eluruumidesse, muudesse ruumidesse ja kruntidesse,

kodanikele kuulumine ruumides, maatükkidel ja organisatsioonide poolt hõivatud territooriumidel (välja arvatud ruumid, maatükid ja
välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste territooriumid, rahvusvaheliste organisatsioonide esindused),
lubatud Vene Föderatsiooni õigusaktidega ettenähtud juhtudel, samuti:

1) päästa kodanike ja (või) nende elusid

vara, tagades kodanike ohutuse või avaliku julgeoleku rahutuste ja hädaolukordade ajal;

2) kuriteo toimepanemises kahtlustatavate isikute kinnipidamiseks;
3) kuriteo mahasurumiseks;
4) asjaolude väljaselgitamiseks

õnnetus.

4. Eluruumidesse, muudesse ruumidesse ja kuuluvale maatükile sisenemisel

kodanikele organisatsioonide poolt hõivatud ruumidesse, maatükkidesse ja territooriumidele, käesoleva artikli 3. osas sätestatud juhtudel politseiametnik
omab õigust vajadusel sisse murda (lõhustada) lukustusseadmeid, elemente ja konstruktsioone, mis takistavad nimetatud ruumidesse sisenemist ning
nimetatud maatükid ja territooriumid ning seal asuvate objektide ja sõidukite ülevaatus.

5. Politseinik teostab

eluruumi sisenemine (sisenemine) on kohustatud:

1) enne eluruumi sisenemist,

teavitama sealseid kodanikke sisenemise põhjustest, välja arvatud juhtudel, kui hilinemine kujutab endast vahetut ohtu elule ja tervisele
kodanikud ja politseiametnikud või võivad kaasa tuua muid tõsiseid tagajärgi;

2) eluruumi sisenemisel

sealsete kodanike tahte vastaselt kasutama ohutuid meetodeid ja vahendeid, austama kodanike au, väärikust, elu ja tervist, mitte
lubama oma vara asjatut kahjustamist;

3) mitte avaldama talle aastal teatavaks saanud asju

seosed eluruumi sisenemisega (sissetungimisega), seal elavate kodanike eraelu faktid;

4) teavitama oma vahetut juhti

ning esitama 24 tunni jooksul akti eluruumi sisenemise (sissetungimise) fakti kohta.

6. Iga töötaja tungimise juhtumi kohta

politsei eluruumi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates sisenemise hetkest, selle ruumi omanik ja (või)
seal elavad kodanikud, kui sisenemine toimus nende puudumisel.

7. Iga töötaja sisenemise juhtumi kohta

politsei elamurajoonis, sealsete kodanike tahte vastaselt teavitatakse prokuröri kirjalikult 24 tunni jooksul.

8. Politsei rakendab ennetusmeetmeid

kõrvaliste isikute juurdepääs eluruumidele, muudele ruumidele ja kodanikele kuuluvatele kruntidele, ruumidele, kruntidele ja
organisatsioonide hõivatud territooriumid ja seal asuva vara kaitse, kui tungimisega kaasnesid käesoleva artikli 4. osas sätestatud toimingud.

Kui kodanikul on võlakohustusi, saavad kohtutäiturid vara kirjeldada vaid seaduses sätestatud sissenõudmiskorra järgimisel. Teatud eluolude tõttu mõeldakse sageli krediidi ja laenu saamise peale, kuid ei arvutata alati õigesti oma võimalusi. Keegi pole kaitstud ettenägematute olukordade eest ning sageli tekivad ebameeldivad hetked, kui inimene ei suuda võlausaldajale võlga tagasi maksta. Hirm oma varast ilma jääda toob kaasa täiesti loogilise küsimuse inkassomenetluse kohta, kuidas see toimub, mille alusel ja kas kohtutäiturid võivad ilma kohtuotsuseta vara seaduslikult kirjeldada.

Kohtutäiturite tegevuse seaduslikkus

Vara arestimise ja kirjeldamise õigust ei ole ei pangal ega inkassofirmadel, vaid ainult kohtutäituritel. Kõik nende tegevused on reguleeritud kehtivate föderaalseaduste normidega. Kogumisprotsess toimub mitmes etapis:

• võlausaldaja pöördub kohtusse;
• kohtuotsus jõustub;
• väljastatakse täitmisdokument;
• Täitemenetlus on algatatud.

Alates päevast, mil täitemenetluse algatamise koopia saabub posti teel, võib võlgnik hakata muretsema oma vara saatuse pärast. Kuni hetkeni, mil volitatud isik sulle uksekella helistab, on võimalus võlg vabatahtlikult tagasi maksta 5 päeva.

Kogumise seadusetus

Kindlasti on paljud, kel pangast laen maksmata, kuulnud telefonis ähvardusi ja saanud SMS-i: sellisel ja sellisel määratud kellaajal tullakse sinu juurde vara kirjeldama. Nii ei saa ebaseaduslikult käituda mitte ainult kollektsionäärid, vaid ka pangatöötajad ise - see on omamoodi kogumise hoob, mäng tavainimeste närvidele, kodanikud kardavad jääda ilma eluasemeta, ilma varata ja paljud leiavad võimalusi, püüdes oma võlga võimalikult kiiresti ära maksta. Kas pangal on õigus selliseid toiminguid teha? Ei, ei ole.

Tähtis! Pangal puudub õigus võlgniku vara kirjeldada. Pealegi ei saa pangatöötajad isegi rikkuja korterisse siseneda, neil pole selliseid volitusi!

Olemasoleva kohustuse kohta saab võlgnik saada pangatöötajatelt vaid suulise või kirjaliku meeldetuletuse. Aga neil pole varaga midagi pistmist (va tagatis). Seega ei tasu karta ähvardusi, et pank ise võib vara kirjeldada ja soovi korral saab töötaja väljapressimise eest vastutusele võtta. Vaid hagi võites saab võlausaldaja olla kindel karistuse määramises. Ja kellelgi pole õigust nõuda rikkujalt võla tagasimaksmist, teda väljapressimise ja ähvarduste abil eksitades. Samuti ei ole pangal õigust võlgniku vara arestida.

Samm-sammult kogumise protsess

Tasumata võla sissenõudmiseks on seadusandlusega ette nähtud teatud kord, mis ulatub kohtuotsuse jõustumisest kohtutäituri majja külastuseni, vara arestimiseni ja selle arestimiseni:

• otsus on jõustunud, täitedokument kohtutäiturile üle antud;
• on algatatud täitemenetlus, resolutsiooni koopia on saadetud võlgnikule;
• vabatahtliku tagasimaksmise korral lõpetatakse täitemenetlus;
• võla vabatahtliku tasumise tähtaeg on möödas, hakatakse otsima rikkuja vara (päringud kinnisvara, sõidukite, sularaha sissemaksete jms kohta);
• kehtestatakse riigist lahkumise keeld (kui võlasumma on suurem kui 10 000 rubla) kuni kuueks kuuks;
• võimalik arestida vara ja pangakontosid, blokeerida palgakaarte;
• kui saadud summast ei piisa, siis vara kirjeldatakse ja konfiskeeritakse, seejärel hinnatakse ja müüakse enampakkumisel.

Kas kohtutäiturid saavad kirjeldada võlgniku vara? Muidugi. Selleks volitatud kohtutäituril on õigus (ka ette hoiatamata) siseneda tema majja ja arestida vara: täitedokument ja algatada jõustunud kohtulahendi alusel täitemenetlus.

Eeltoodust võime järeldada, et kirjeldatud sissenõudmisviis on seaduslik vaid siis, kui seda viivad läbi kohtutäiturid. Aga kas pangal või inkassoorganisatsioonil võivad sellised volitused olla – loomulikult mitte, muidu pole nende tegevus seaduslik.

Võlgade kohtuväliselt sissenõudmise võimalus

Alates 2017. aasta juulist on pankadel võimalus laenuvõlgnevusi kohtuväliselt sisse nõuda notari täitekirja alusel. Võlausaldaja esitab notarile koopia võlgniku kirjalikust teatest võla olemasolu kohta ja nõuete vaidlustamatust kinnitavad dokumendid. See tähendab, et pärast laenulepingule sellise kirje saamist (mille tingimustel see võimalus on ette nähtud) saavad pangad pöörduda mitte kohtusse, vaid otse kohtutäituritesse. Kirjeldatud kogumisviis ei kehti hüpoteeklaenulepingute ja kodulaenude puhul.

Seega, kui teie majja tulid inimesed, kes nimetavad end kohtutäituriteks ja nõuavad arestitud vara kirjeldamist, paluge neil esitada vajalikud dokumendid. Saadaval peab olema järgmine:

• esinemisnimekiri;
• täitemenetluse algatamise otsus.

Kui need dokumendid ei ole kättesaadavad, tähendab see, et teie juurde on tulnud petturlikud kogujad, kes on teie põhiseaduslikke õigusi jämedalt rikkunud.

Ja ta hakkab esitama küsimusi: kas panga esindaja võib vara inventuuris osaleda? Kas panga esindaja võib tulla koos kohtutäituriga? Kas panga esindaja võib vara arestimisel osaleda? Kas pank võib vara kirjeldada ilma kohtumääruseta? Kas kohtutäitur saaks arestitud vara panka hoiule anda?

Paljud teavad, et enamikul juhtudel, kui laenuvõtja raha ei tagasta, tuleb pöörduda kohtusse, hankida kohtulahend laenusumma ja intresside sissenõudmiseks võlgnikult, oodata kohtuotsuse jõustumist, hankida täitedokument, edastage see kohtutäituri teenistusele ja seejärel oodake, millal kohtutäiturid raha, väärisesemed ja vara koguvad. Mõned võlgnikud, teades kohtusse nõude esitamisest kuni vara arestimiseni kuluvat aega, vabanevad rahulikult väärisesemetest ja varast, loovutavad need teistele isikutele, müüvad maha, kinkivad, muutes võimatuks sundida sissenõudmist ja tagasimaksmist. võlg.

Kõik ei tea seda veel alates 2016. aasta juulist. Selliste hoolimatute võlgnike jaoks näeb seadus ette kiire ja lihtsustatud võlgade sissenõudmise korra. See sai võimalikuks tänu Vene Föderatsiooni notareid käsitlevate õigusaktide põhialuste vastuvõetud muudatustele.

Nüüd on uute vastuvõetud reeglite kohaselt kohtutäituritel võimalik ootamatult tulla võlgniku juurde ja kirjeldada võlgniku vara ning võlgnikule ootamatult ka muid toiminguid täitemenetluse raames (arestida pangakontosid, autosid, kinnisvara maatükid jne). Kuna enamik inimesi laenab pankadest ajutisi vahendeid laenuna, tulevad kohtutäiturid koos kreeditorpankade esindajatega vara inventeerima. Selline ootamatu kohtutäituri külaskäik panga esindajatega tekitab võlgnike seas palju kahtlusi ja küsimusi. Sellistel juhtudel langeb kogu võlgniku tähelepanu panga esindajatele, kuna džinni sellisest äkilisest ilmumisest šokeerituna näeb ta neis oma vaenlast, unustades, et oli juba ammu kohustatud raha tagastama, kuid tegi. ära tee seda. Ta arvab, et kuna kohtuprotsessi ei toimunud, andis pank kohtutäiturile altkäemaksu ja seetõttu ilmusid nad mõlemad koos. Seejärel helistab võlgnik teistele juristidele ja hakkab esitama küsimusi: Kas panga esindaja võib vara inventuuris osaleda? Kas panga esindaja võib tulla koos kohtutäituriga? Kas panga esindaja võib vara arestimisel osaleda? Kas pank võib vara kirjeldada ilma kohtumääruseta? Kas kohtutäitur saaks arestitud vara pangale hoiule anda?

Kohtutäituril on täitemenetluse raames õigus arestida vara, sularaha, väärtpabereid, mööblit, sisustusesemeid, antiikesemeid ehk kõike võlgnikule kuuluvat, mis on väärtuslik, mille müügist saab raha tagasimaksmiseks. võlg inkasso ees ja kahju hüvitamine. Kõik need õigused on sätestatud 2. oktoobri 2007. aasta föderaalseaduses "Täitemenetluste kohta". nr 229-FZ

Kas esindajal on õigus osaleda võlgniku vara inventuuris?

Vastavalt 2. oktoobri 2007. aasta föderaalseaduse "Täitemenetlus" artiklile 50. nr 229-FZ alusel on täitemenetluse pooltel õigus osaleda täitetoimingute tegemisel, anda nende käigus suulisi ja kirjalikke selgitusi ning esitada oma argumente täitemenetluse käigus tekkivates küsimustes. Võlgniku vara inventuur ja võlgniku vara arestimine on täitetoimingud. Võlausaldaja pank, kes tegutseb sissenõudjana, nagu ka võlgnik, on eespool nimetatud seaduse artikli 48 kohaselt täitemenetluse pool. Seega on sissenõudjal seadusest tulenev õigus osaleda võlgniku vara kirjeldamisel ja selle arestimisel.

Mõnikord tuleb kohtutäituril võlgniku vara kirjeldamise käigus selle puutumatuna säilitamiseks selle arestida, arestida ja hoiule anda. 2. oktoobri 2007. aasta föderaalseaduse "Täitemenetlus" artikkel 86. Nr 229-FZ annab kohtutäiturile õiguse valida arestitud vara üleandmine hoidmiseks võlgnikule, inkassole või isikule, kellega FSSP on sõlminud vastava lepingu.